05/11/2026
HÄKKERID KEERASID EESTI SELVERI KÜLMLETI +50 °C PEALE! EUROOPAS RÜNNATI KA VEREPANKU!
2. novembri öösel toimus üle Euroopa ulatuslik küberrünnak, mille käigus häkkerid võtsid kaugjuhtimisega kontrolli alla toidupoodide külmasüsteeme. Rohkem kui 115 kaupluses tekkis probleeme, mitmel pool riknes suurtes kogustes toidukaupa ning osa poode pidi uksed sulgema. Rünnak tabas ka üht Eesti Selverit, kus külmleti temperatuuriseade muudeti koguni +50 °C peale! Õnneks reageeriti Eestis kümne minutiga, tegelik temperatuur tõusis vaid 2–3 kraadi ja kaup ei riknenud.
AGA EILE SELGUS VEEL MIDAGI PALJU HULLEMAT! 4. novembril kinnitati, et sama 2. novembri rünnakulaine käigus said pihta ka kolm Prantsusmaa verekeskuse külmasüsteemi. Häkkerid muutsid temperatuuride ja sulatamise piirväärtusi ohtlikult kõrgeks. Õnneks käivitusid alarmid ning vere- ja plasmavarud suudeti õigel ajal kaitsta. Kujuta ette, mis oleks juhtunud, kui selline rünnak oleks jäänud mitmeks tunniks avastamata!
KUIDAS HÄKKERID SELLEGA HAKKAMA SAID?
Tänapäeva supermarketites juhivad kümneid külmikuid ja sügavkülmikuid spetsiaalsed arvutid ehk kontrollerid. Nende kaudu saavad hooldustehnikud üle interneti muuta temperatuure, käivitada sulatustsükleid ja jälgida seadmete tööd. Probleem on selles, et osa niisuguseid süsteeme on vanad, ebapiisavalt kaitstud ja otse avalikust internetist ligipääsetavad.
Rünnakutega seostati muu hulgas Taani tootja Danfoss vanemaid juhtsüsteeme. Mõnel internetti avatud kontrolleril kasutati endiselt tehaseparooli ning teistel oli aegunud tarkvara. Kui kurjategija saab sellise seadme juhtimisõigused, ei pea ta külmikut füüsiliselt puudutamagi. Ta saab muuta temperatuuri või sulatusrežiimi samamoodi, nagu teeks seda hooldustehnik. Novembrikuu rünnakute täpset sissetungimisviisi pole siiski veel kinnitatud.
KÕIGE HUVITAVAM – OSAL SEADMETEL OLI ISEGI PEIDETUD SISSEPÄÄSU VÕIMALDAV TURVAAUK!
Küberturvafirma Claroty uurijad avastasid juba varem Danfoss AK-SM800A kontrollerist tõsise vea nimega CVE-2025-41450. Seadmel oli peidetud alternatiivne autentimissüsteem, mis kasutas kuupäeva põhjal arvutatavat koodi. Uurijad suutsid selle arvutusloogika taastada, mis võimaldas administraatori tavaparoolita juhtpaneeli sisse logida! Lisaks avastati turvaauk, mis võis võimaldada seadmes isegi süsteemikäskude käivitamist. Danfoss parandas need probleemid uuemate tarkvaraversioonidega, kuid see ei tõesta, et novembrikuised ründajad just neid vigu kasutasid.
MIKS SEDA KÕIKE EI TAKISTATUD?
Juba pärast oktoobris toimunud sarnaseid rünnakuid Prantsusmaal hoiatasid nii Danfoss kui ka Prantsusmaa küberturbeamet, et haavatavad kontrollerid tuleb avalikust internetist eemaldada. Ometi leidis turvafirma Censys veel 2. novembril üle maailma rohkem kui 1000 internetist ligipääsetavat Danfossi StoreView juhtliidest!
Tegelikult oleksid tootjad, paigaldajad ja hooldusfirmad pidanud rakendama üsna elementaarseid turvameetmeid: eemaldama juhtpaneelide otsese ligipääsu internetist, lubama kaugjuhtimist ainult turvalise VPN-ühenduse kaudu, vahetama tehaseparoolid, paigaldama turvauuendused ning asendama seadmed, millele tootja enam parandusi ei väljasta. Eriti oluline on sõltumatu temperatuurihäire, mis annab probleemist kohe teada, isegi kui kaugjuhtimissüsteem on kompromiteeritud.
Ja siin ongi kogu loo kõige uskumatum osa. Paljude nende süsteemide puhul ei olnud vaja mingit ulmelist häkkimistehnoloogiat. Piisas sellest, et internetti oli jäetud vana ja nõrgalt kaitstud juhtarvuti, mille kaudu sai muuta päris külmikute töörežiimi!
Mõelgem nüüd Eestile. Sarnaseid kaugjuhitavaid kontrollereid kasutatakse ka ladudes, tootmises, hoonete kütmisel, ventilatsioonis ja mujal. Kui nende turvalisusega ei tegelda, võib väike arvutiturbe probleem muutuda väga kalliks füüsiliseks kahjuks.
Kui juba külmikute kaugjuhtimise kaudu saab ohustada isegi verepankade varusid, siis kui turvalised on meie haiglate, tehaste ja suurte hoonete muud internetiga ühendatud süsteemid? Kas tootjad ja hooldusfirmad peaksid selliste turvaaukude eest ka rahaliselt vastutama?